Minu nimi on Kadri ning minu südameasjaks on erivajadustega inimeste heaolu, tervislikud eluviisid ja igapäevase elukvaliteedi parandamine. Olen aastaid töötanud erivajadustega inimeste toetamise valdkonnas ning usun, et iga inimene väärib võimalust elada täisväärtuslikku, aktiivset ja rõõmsat elu sõltumata oma eripäradest. Oma töös keskendun sellele, kuidas kujundada tervislikke harjumusi viisil, mis oleks inimesele jõukohane, motiveeriv ja päriselt toimiv. Väikesed sammud võivad viia suurte muutusteni ning just seetõttu loon personaalseid tegevusplaane, mis lähtuvad iga inimese vajadustest, võimetest ja eesmärkidest.
Toitumine – tasakaalustatud valikud igapäevaelus
Tervislik toitumine ei tähenda rangeid dieete ega keerulisi reegleid. Toetan inimesi tervislikemate valikute tegemisel, aidates leida sobivaid lahendusi igapäevaseks toitumiseks. Koos vaatame üle olemasolevad harjumused ning leiame võimalused nende järkjärguliseks parandamiseks.
Eesmärk on:
- suurendada teadlikkust tervislikust toitumisest;
- kujundada regulaarseid söögikordi;
- toetada iseseisvust toidu valmistamisel;
- ennetada ülekaalu ja terviseriske.
Liikumine – aktiivsus vastavalt võimalustele
Liikumine on oluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Iga inimene ei pea läbima pikki vahemaid või tegema intensiivset trenni – oluline on leida sobiv ja meeldiv liikumisviis.
Toetan:
- igapäevaste liikumisharjumuste kujundamist;
- motiveerivate tegevuste leidmist;
- jalutuskäike ja aktiivset vaba aja veetmist;
- individuaalsete liikumiseesmärkide seadmist.
Liikumine aitab parandada enesetunnet, tõsta energiat ning tugevdada enesekindlust.
Heaolu – terviklik lähenemine inimesele
Heaolu ei koosne ainult tervislikust toidust ja liikumisest. Sama oluline on emotsionaalne tasakaal, turvatunne ja positiivsed suhted ümbritsevate inimestega.
Oma töös väärtustan:
- inimese tugevuste märkamist;
- enesehinnangu ja motivatsiooni toetamist;
- rahuliku ja turvalise keskkonna loomist;
- väikeste edusammude tähistamist.
Usun, et iga inimene saab areneda, kui talle antakse selleks õiged võimalused ja piisavalt tuge.
Personaalsed tegevusplaanid
Iga inimene on erinev ning seetõttu loon individuaalseid tegevusplaane, mis arvestavad inimese:
- terviseseisundit;
- võimeid ja oskusi;
- huvisid;
- igapäevast elukorraldust;
- isiklikke eesmärke.
Tegevusplaan aitab samm-sammult liikuda tervislikuma ja aktiivsema eluviisi poole ning toetab inimese iseseisvust ja enesekindlust. Ka minul endal on olemas isiklik tegevusplaan, kuhu panen kirja ka vaheesmärgid ja etapid, kuidas ma sinna peaksin jõudma.
Minu eesmärk
Minu soov on aidata erivajadustega inimestel avastada oma tugevusi, kujundada tervislikumaid harjumusi ning kogeda rohkem rõõmu, energiat ja rahulolu igapäevaelus. Usun, et muutused algavad väikestest sammudest ning koos on võimalik luua lahendusi, mis päriselt toimivad.
Tervislikumad harjumused algavad ühest väikesest otsusest täna. 🌱💚
Ma käisin täna kahe erivajadusega kliendi koduse tugiisikuna vilistlaste peol Maarja Koolis.
Milline rõõm oli näha minu enda endiseid kliente, selline rõõm, mind näha – öelda tere, lehvitada ja kõige enam meeldis mulle Mihkli öeldud lause: “Sa oled nii äge, Kadri!” Jah, ma olen rõõmus, et inimesed on nii ehedad, ausad ja siirad. Ja see üritus oli ühe inimese korraldatud, kuid seda toetas taustajõuna ka äsja ametisse asunud abiõpetaja. Ja kooli direktor, kes kõiki vilistlasi oli vastu võtma tulnud. Külalistele tehti tuur koolimaja peal, tutvustati ajalugu, vaatasime erinevatest ajajärkudest videosid ja nii muhe oli näha neidsamu suureks kasvanud inimesi, nende kooliajast pärit olnud aegadest.
Ja tõesti võib vist ausalt nentida, et Maarja Kool on olnud erivajadustega lastele üks parim koht, kus koos kasvada ja õppida, olla toetatud. See loominguline lähenemine ja siiras toetamine õpetajate ja juhendajate poolt. Lapsed on rõõmsad, naeratavad ja on jutukad. Ja kui ma vaatan videost enda ees oleva kliendi tema “väikest mina” ja enda ees seisvat praegust mina. Siis tükib pähe mõte “Aga mis juhtus sinuga peale kooli lõpetamist, miks oled sa kogunud nii tohutul hulgal kehakaalu, miks oled sa nii vaikne, milline on olnud sinu elukulg ja kuhu siit edasi?” Arutledes seda ühe õpetajaga, jõudsime järeldusele, et varasemalt olid vb teistsugusemad toidud, maitsvamad ja rammusamad ka…” Ma arvan tegelikult, et ka praegu maitsevad toidud väga hästi ja on vähem – rohkem rammusamaid, et oluline on alternatiiv ja võimalus valida. Ja selleks ongi tegevusjuhendaja, kes peaks aitama valida, suunama tegema paremaid valikuid kliendi vajadustest lähtuvalt.
Kui Mihkel ütles: “Sa oled nii äge, Kadri!”, siis sellised laused sünnivad tavaliselt siirastest tunnetest. Erivajadustega inimesed ei kipu sageli komplimente ütlema sellepärast, et “nii on viisakas”. Nad ütlevad seda siis, kui nad seda päriselt mõtlevad. See on omamoodi tunnustus minu tööle ja sellele, kuidas ma olen neid inimesi nende elus puudutanud.
See küsimus – “Mis juhtus sinuga pärast kooli?” – on tegelikult väga oluline küsimus kogu erivajadustega inimeste toetussüsteemile.
Sageli on kooliajal inimese ümber:
- kindel päevakava;
- regulaarsed tegevused;
- liikumine;
- sõbrad ja suhtlus;
- õpetajate ning juhendajate igapäevane tugi.
Pärast kooli lõppu võib osa sellest struktuurist kaduda. Mõne inimese jaoks tähendab see vähem liikumist, rohkem üksindust, vähem eesmärgistatud tegevusi ja suuremat sõltuvust sellest, milliseid valikuid ümbritsevad inimesed võimaldavad teha. Kehakaalu tõus ei ole siis sageli ainult toidu küsimus, vaid ka elukorralduse, võimaluste ja sotsiaalse keskkonna küsimus.
Mulle meeldib see mõte valikuvõimalusest. Väga sageli räägitakse ülekaalust justkui ainult toidu kvaliteedi kaudu, kuid tegelikult on oluline, kas inimesel on:
- võimalus liikuda;
- võimalus teha ise valikuid;
- võimalus osaleda tegevustes;
- võimalus kogeda eduelamusi;
- võimalus olla kogukonna liige.
Kui inimene veedab päeva tegevusetult, siis muutub toit kergesti üheks peamiseks rõõmuallikaks. Kui aga päev on täidetud tähenduslike tegevustega, siis muutub ka suhe toiduga.
Minu tänane kogemus seostub tegelikult väga hästi sellega, mille poole ma ise oma töös liigun – tervislikumad harjumused, heaolu ja personaalsed tegevusplaanid. Ma ei näinud täna ainult minevikku, vaid nägin ka väga selgelt, kui oluline on toetada inimest pärast kooli lõpetamist. Mitte ainult hoolduse või järelevalve kaudu, vaid aidates tal säilitada aktiivsust, enesekindlust, suhteid ja tervist.
Tean seda ütlemist, et tervislik toitumine on kallis ja kes neid kalleid koostisosasid jõuab endale koju osta. Hmm. Enda näitel võin öelda, et pakist mannast, pakist makaronidest, 2 pakist hakklihast, tomat, kurk, kodujuust ja muna, kanahakkliha ja juust, sepik – saab pea pool nädalat hakkama. Ja emotsionaalsed ostud ala magusasnäkk jääb ka koju tassimata. Enamasti 😀 Aga tegelikult jah, saab ka tavalistest toiduainetest teha paremaid valikuid, mis on ka rahakotisõbralikud valikud ja selleks olengi mina 🙂
Tegelikult ei ole tervislik toitumine alati küsimus kallites supertoitudes, vaid pigem teadlikes valikutes ja harjumustes.
Sageli tekib eksiarvamus, et tervislik toitumine tähendab:
- kalleid proteiinitooteid;
- eksootilisi puuvilju;
- erilisi seemneid ja pulbreid;
- trendikaid dieettooteid.
Tegelikkuses võib tervislikum valik olla hoopis:
- limonaadi asemel vesi;
- saiakese asemel sepik;
- viie küpsise asemel kodujuust marjadega;
- teise kommi asemel õun;
- valmistoidu asemel kodus valmistatud makaroniroog kanahakklihaga.
Ja veel üks oluline asi, mille ma välja tõin – emotsionaalsed ostud. Paljud inimesed ei kuluta kõige rohkem raha põhitoidule, vaid just nendele väikestele “preemiatele”, mis ostukorvi märkamatult satuvad. Šokolaad siin, krõpsupakk seal, magus jook kolmandas kohas. Üksikult tunduvad need väikesed kulud, aga kuu lõikes võivad need moodustada märkimisväärse summa.
Ma ei räägi tervislikest harjumustest ülevalt alla ega teooriast lähtudes. Ma räägin sellest abivajava inimese keeles:
“Vaatame koos, mida sa juba sööd. Vaatame, mida saaks muuta. Leiame lahendused, mis sobivad sinu eelarve, võimete ja elustiiliga.”
See on eriti oluline erivajadustega inimeste puhul, sest eesmärk ei ole täiuslik menüü, vaid realistlikud ja püsivad muutused.
Tervislikum eluviis ei pea olema kallis.
Minu eesmärk on aidata erivajadustega inimestel ja nende peredel leida lihtsaid, taskukohaseid ja toimivaid lahendusi igapäevases toitumises, liikumises ja heaolu toetamisel. Usun, et muutused sünnivad väikestest sammudest ning tervislikud valikud võivad olla jõukohased igale inimesele ja igale rahakotile.
