Tervislikud harjumused, heaolu ja personaalsed tegevusplaanid

Toitumine – tasakaalustatud valikud igapäevaelus

Tervislik toitumine ei tähenda rangeid dieete ega keerulisi reegleid. Toetan igapäev erivajadustega inimesi tervislikemate valikute tegemisel, aidates leida igapäevaellu sobivaid ja jätkusuutlikke lahendusi.

Koos vaatame üle olemasolevad harjumused ning leiame võimalused nende järkjärguliseks parandamiseks.

Eesmärk on:

• suurendada teadlikkust tervislikust toitumisest;
• kujundada regulaarseid söögikordi;
• toetada iseseisvust toidu planeerimisel ja valmistamisel;
• ennetada ülekaalu ja sellega kaasnevaid terviseriske;
• luua püsivaid ja realistlikke harjumusi.

Tervislikke harjumusi ei toetata ebatervislike preemiasüsteemidega. Liikumist, osalemist või head käitumist ei premeerita maiustuste ega rahaga, mis suunatakse ebatervislike valikute tegemiseks.

Liikumine – järjepidevus, rutiin ja distsipliin

Liikumine on oluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Iga inimene ei pea tegema intensiivset trenni või läbima pikki vahemaid – oluline on leida tema võimetele vastav ja jõukohane liikumisviis.

Toetan:

• igapäevaste liikumisharjumuste kujundamist;
• aktiivset vaba aja veetmist;
• jalutuskäike ja jõukohast füüsilist tegevust;
• individuaalsete eesmärkide seadmist.

Liikumine aitab parandada enesetunnet, tõsta energiataset ning tugevdada enesekindlust.

Usun, et pikaajaliste muutuste aluseks ei ole üksnes motivatsioon, sest motivatsioon võib päeviti kõikuda. Püsivad harjumused sünnivad eelkõige distsipliinist, järjepidevusest ja selgest päevastruktuurist. Seetõttu on eesmärgiks kujundada liikumisest loomulik osa igast päevast.

Heaolu – terviklik lähenemine inimesele

Heaolu ei koosne ainult tervislikust toidust ja liikumisest. Sama oluline on emotsionaalne tasakaal, turvatunne, selged kokkulepped ning toetavad suhted ümbritsevate inimestega.

Oma töös väärtustan:

• inimese tugevuste märkamist;
• enesehinnangu ja eneseusu toetamist;
• rahuliku ja turvalise keskkonna loomist;
• päevastruktuuri ja rutiinide kujundamist;
• väikeste edusammude märkamist ja tähistamist.

Olen ka ise õppinud, kui oluline on emotsionaalne tasakaal. Minu suurimaks komistuskiviks oli varem see, et jäin kinni valusatesse kogemustesse ning nende kogemustega seotud inimeste nägemine tekitas tugeva emotsionaalse reaktsiooni. Tekkis seisund, kus ma ei mõistnud, mis minu sees toimub, ega osanud oma emotsioone juhtida. Aja jooksul mõistsin, et rahulik elukeskkond, selge struktuur ja järjepidevad tegevused aitavad luua turvatunnet ning vähendavad emotsionaalset ülekoormust. Seetõttu pean neid põhimõtteid väga oluliseks ka teiste inimeste toetamisel.

Personaalsed tegevusplaanid

Iga inimene on erinev ning seetõttu loon individuaalseid tegevusplaane, mis arvestavad inimese:

• terviseseisundit;
• võimeid ja oskusi;
• huvisid;
• igapäevast elukorraldust;
• isiklikke eesmärke;
• vajadust toetava struktuuri järele.

Tegevusplaan aitab samm-sammult liikuda tervislikuma, aktiivsema ja tasakaalukuma eluviisi poole ning toetab inimese iseseisvust, enesekindlust ja elukvaliteeti. Ka minul endal on olemas isiklik tegevusplaan, kuhu panen kirja vahe-eesmärgid, vajalikud tegevused ja etapid, mis aitavad mul soovitud tulemusteni jõuda.

Minu jaoks ei tähenda tegevusplaan kontrollimist, vaid teadlikku suunamist, sest sageli ei vaja inimene mitte rohkem motivatsiooni, vaid selget süsteemi, järjepidevust ja toetavat keskkonda.

Tegevusplaani ennetav põhimõte

Probleemi kirjeldus

Autismispektrihäirega, intellektipuudega naissoost kliendil ülekaal, vähene liikumisaktiivsus ning vähene sisemine motivatsioon tervist toetavate valikute tegemiseks. Võimaluse korral ei liiguks üldse, veedab palju aega oma toas TV või arvutist seriaalide vaatamisega. Kipub sööma palju mahgusat, eeldiabeedi oht. Riskiks on ebasobivate motiveerimismeetodite kasutamine, kus tervislikku tegevust (näiteks matkale tulemist) premeeritakse maiustuste, ebatervislike toitude või rahaga, mis suunatakse nende ostmiseks. Selline lähenemine ei toeta kliendi terviseeesmärke ega aita kujundada püsivaid harjumusi.

Eesmärk

• Kujundada kliendil järjepidevad liikumisharjumused.
• Toetada tervislikke toitumisvalikuid.
• Arendada kliendi sisemist motivatsiooni.
• Vähendada ülekaalust tulenevaid terviseriske.
• Luua ühtsed tegevuspõhimõtted kogu meeskonnale.

Ennetavad tegevused

1. Vältida tervist kahjustavaid premeerimissüsteeme.

Liikumise, matkadel osalemise või hea käitumise eest ei kasutata preemiana maiustusi, magusaid jooke ega raha, mille peamine kasutusotstarve on ebatervislike toodete ostmine.

2. Kujundada järjepidev liikumisrutiin.

Liikumine planeeritakse iganädalaseks tegevuseks, mitte üksikuks sündmuseks. Eesmärgiks on igapäevane või vähemalt mitmel päeval nädalas toimuv jõukohane füüsiline aktiivsus.

3. Rakendada positiivset ja tervist toetavat motiveerimist.

Preemiatena võib kasutada:

• ühist mängu- või tegevusaega;
• kliendi huvidega seotud tegevusi;
• võimalust valida järgmine ühine tegevus;
• väikeseid mitte-toidulisi tunnustusi;
• kogumissüsteemi pikemaajalise eesmärgi saavutamiseks.

4. Tagada meeskonna ühtne tegutsemine.

Kõik töötajad lähtuvad samadest kokkulepetest, et vältida vastuolulisi sõnumeid kliendile.

5. Toetada kliendi arusaamist põhjuste ja tagajärgede seostest.

Kliendile selgitatakse talle sobival viisil, kuidas liikumine, toitumine ja tervis on omavahel seotud.

Risk

Kui liikumist seostatakse ainult kohese välise preemiaga, võib klient osaleda tegevustes üksnes tasu saamise eesmärgil ning tervislik käitumine ei kinnistu iseseisva harjumusena. Lisaks võib ebatervislike toodete kasutamine preemiana süvendada olemasolevaid terviseprobleeme.

Hindamine

Tegevuskava tulemuslikkust hinnatakse regulaarselt:

• liikumises osalemise sageduse alusel;
• tervislike valikute sagenemise alusel;
• kehakaalu ja üldise terviseseisundi muutuste alusel (vajadusel tervishoiutöötaja kaasamisel);
• kliendi motivatsiooni ja enesetunde muutuste alusel.

Hoolekandeteenusel on oluline meeles pidada, et hea käitumine, osalemine või igapäevaste kohustuste täitmine ei ole midagi, mida tuleks järjepidevalt „välja osta“ ebatervislike preemiatega. Eesmärk on kujundada püsivaid ja tervist toetavaid harjumusi, mitte luua seost „liikusin täna, seega võin homme oma tervisele kahjulikult käituda“.