Ma ikka vahest mõtlen, et huvitav, mis juhtub, kui välja tulevad need asjaolud, mis päriselt toimusid, kuid mis maha vaikiti. Nüüdseks on ametist kõrvaldatud, eemaldatud ka need, kes selle asja sees olid, kaasa läksid ja asjal aitasid eskaleeruda.
Ma naeran. Ma naeran, kui ma loen neid “vandeadvokaadi abi” poolt saadetud mulle märgukirju. Täna vaatasin neid ja imestasin, et kui lihtsalt annab emotsionaalselt juba depressioonini viidud töölt lahkuvaid töötajaid survestada, neid lihtlabaselt hirmutades. Ma lugesin neid kirju ja mõtlesin, et mul tuleb suurest naermisest, lihtsalt..piss püksi.
Teine asi on neid lugeda siis, kui sa oled läbi tulnud sellest emotsionaalsest põrgust – mida ma siin olen kirjutanud aga kuigi siin lehel on käidud. Siis kindlasti mitte sellel eesmärgil, et lugeda, vaid otsida midagi – mis mulle halba varju heidaks. Ma mõtlen, et vandeadvokaadi abi, kes kuulub advokatuuri liikmete hulka. Kas neil on olemas mingi eetika või mingisugune moraalne eeskiri – või ongi eesmärk lihtsalt lahmida ja kirja panna kõik, mida keegi toodab, vahet siis pole, kas see informatsioon vastab tõele – pole enam tema asi. Tema asi oli vähendada usaldusväärsust inimesel, kes tõi asutuse murekohad ja kitsaskohad välja ning materdada mutta selle eest, et julges enda eest seista.
Tsiteerin otse kirjast “Ühtlasi edastan Teile SA Maarja küla nimel nõude eemaldada oma blogist postitus, kus jagate fotosid nii SA Maarja küla elanikest kui ka töötajatest. Fotod on tehtud ajal, kui töötasite Maarja külas praktikandina ja hiljem töötajana. Teil puudub nõusolek fotode avaldamiseks. Vajadusel esitab SA Maarja küla Teie vastu kaebuse(d) asjakohastele ametkondadele või nõuded kohtule.”
Vahet pole, mis lõigu ma ette võtan, tabab mind naeruhoog. Varem vihatasin, aga nüüd…milleks vihastada, kui võib ka imestada. Täpsustan siis – Mul oli oli üles pandud minu töö ajal tehtud pildid minu tegemisest töökeskkonnast. Ja tegevustest, koos kirjeldustega. Ja mul olid tehtud pildid tegevustest ja osadest klientidest. Ja ma iga pildi tegemise eel, küsisin elanikelt luba, kas ma tohin pilte neist teha. Jah, mul on see luba antud. Ja tõepoolest 15- ne pildi sekka oli sattunud ühe kaaskolleegi pilt, kes oli pildile jäänud küljeprofiiliga ja tema punased juuksed. Ma ei saa aru, milles probleem – ta nägi seal pildil nagunii nii veider välja, et vaatajad ilmselt arvasid nagunii, et tegu on hoopis elanikuga.
Aga ma eemaldasin, siis selle ühe pildi. Fotod on tehtud ajal ( enamus), kui ma töötasin SA Maarja Külas töötajana. Faktiviga, neil vist või mis. Ma olin enne töötaja ja siis alles praktikant. Peale praktikat, ma lahkusin sellest töökeskkonnast. Iroonilisel kombel paluti blogist eemaldada need pildid ja postitus. Ja aasta enne seda, kui julgesin kohe peale töölt lahkumist kirjutada oma facebooki seinal, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud oli öelnud, et “seal SA asutuses ei vastuta ju mitte keegi”. Algatati nõiajaht, et kes see õppejõud oli, kes see nii ütles ja üks kooli õppejõududest palus selle lause eemaldada. Või vähemalt eemaldada kooli nimetus lausest, sest see rikkuvat kooli mainet praktikabaasi ja avalikkuse silmis.
Aga praeguseks olen ma sõna otseses mõttes kirja pannud üks ühele juhtunud seigad, koos nilbete sõnumitega (ahistamine) ja töökiusu juhtumid, koos tööinspektsiooni juristide tagasisidega ning kirjutanud siia erinevatesse postitustesse nimeliselt asjapulkade nimed avalikult välja. Ma olen neid oma kogemuse situatsioone tsiteerinud sõna sõnalt, kasutanud praktikajuhendaja sõnavõtte trükis kui verbaalselt audio salvestusel sõna sõnalt olukordade näitlikustamiseks. Kogu olukorra ja sõnumite kohta on avaldatud raamat, mis on jõudnud levida pdf kujul kui ka trükist ilmunud raamatu kujul. Olen saatnud neid asjaosalistele kui teistele endistele kolleegidele. Ma olen käsitlenud töökeskkonnas toimunud vestluste analüüsi ja sõna sõnalist tsiteerimist töötubades ja loengutes – ja ma ei leia, et peaksin olema poliitkorrektne või vaikima kui minult küsitakse – et mis asutusega oli tegu.
Ja nemad paluvad eemaldada mul vaid ühe pildi, kus oli punapäine endine kolleeg pooliku profiiliga pildile jäänud. Muideks postitus ise oli väga elanikke tunnustav ja toetav ja sisaldas vaid kirjeldusi, mida olin koos nendega läbi viinud.
Üks asi on see, et mis juhtus ja teine asi, et mis sai edasi. Ja need vandeadvokaadi abi kirjad või märgukirjad – need on lihtsalt tase omaette.
Ja tänasel päeval valguse kätte imbunud teabe valguses – siit saab sündida vaid selline tohutu skandaal – kui vaid tahtmist oleks. Aga pole.
Tsiteerin “15.09.2025 kirjaga oleme andnud teada, et Teie tegevus on olnud SA Maarja küla mainet kahjustav, olete esitanud ametkondadele kaebusi, milles esitatu ei ole vastanud tõele ja olete tekitanud külale kahju.”
Ma küll ei ole päris täpselt aru saanud, millised need kaebused ei ole vastanud tõele. Mul oli tõendusmaterjali 80 lk töökiusu ja ahistamise kohta. Neid ei fikseeritud kunagi tööandja poolt, ei kogutud tõendusmaterjali, ei fikseeritud kirjalikult ja küsiti korra töökeskkonna tingimuste kohta, mille peale öeldi, et töökiusu pole olnud. Tööandja tänas ausate vastuste eest ja asi oligi korras – ja nii on tekkinud ka legend – et kaebused ei ole vastanud tõele. Ma olen küsinud, et mis kahju ma siis tekitanud olen – vaikus, ei mingit vastust. Kogu dokumentatsioon oli tegevusplaanide osas minu õlul. Ka nende dokumentide osas, mille täitmine ei olnud minu kohustus. See on tõendatud fakt. Ja suhtluskeelu teema osas on ka täanaseks info laekunud.
Lisaks, ma tõin välja ka mitmed vägivalla juhtumid, seoses elanike poolt töötajate suunal, töötajad elanike suunal ja ka töötajate kiuslikkus üksteise suhtes. Teate, ma viitan siinkohal vaid sellele artiklile siin. See on ilmunud 2 aastat hiljem PÄRAST minu töölt lahkumist. Aga nagu näete, pärast mind lahkus töölt 18 – 19 inimest. Ja mitte ühelegi ajakirjaniku küsimusele ei ole asutuse juht vastust andnud. Peale selle, et probleeme pole. – Maarja külas kuhjuvad kaebused maha vaikitud vägivalla kohta. Mis toimub? – Delfi
Sotsiaalkindlustusamet tänas küll mind iga vihje eest, et on asunud SA Maarja Küla toetama ja juhendama, näiteks tegevusplaanide ja muu dokumentatsiooni koostamisel. Ja nii oligi alles hiljaaegu kuulda, et neil oli toimunud vastav koolitus ja käesoleva aasta maikuu lõpuks oli antud neile täiendav tähtaeg tegevusplaanid korda seada. Ja veel nii mõndagi muud…
No tõsiselt – mida sa sellistele üldse selgitada püüad? Ole parem nagu mesilane, kes ei hakka kärbsele selgitama, et mesi on parem kui shitt. Mu kolleeg arvas, et kui ma selle siin nii kirja panen – võib lugeja tõlgendada seda nii, et “sa võrdled neid kärbestega ja nende tegevust sõnnikuga.” Arvestades, mis info minuni jõudis 7.06.26 – siis paremini seda tülgastust edasi anda ei saagi.
Jah, mõnikord on huvitav, kuidas elu liigub, kuidas kord on aeglane lainetus ja siis ühtäkki avastad end tormis, mida ette ei näinud. Teinekord seilad läbi tormi, kaotad aeru ja sihi, kuid oled õnnelik, sest sul tuleb valida uus suund, tee – kus sa veel seilanud pole.
